Lintsae kõrge efektiivsuse säilitamine

Lintsae valik

lintsaagb sae laius
s sae paksus
sl sae räsa külgkalde väärtus
t hambasamm
h hamba kõrgus
Ƴ teriku nurk
α taganurk
r hamba purupesa raadius

Õige saagimise eeltingimusena tuleb saag valida vastavalt masina tüübile ja saetavale materjalile.

Sae paksus peab vastama masina tehnilistele andmetele, kuid mida paksem on saag, seda vastuvõtlikum on see kulumisest tingitud mõradele. Kõva puidu jaoks tuleb kasutada õhemaid, pehme puidu jaoks paksemaid saage.

Sae laius peab olema võrdne juhtrataste laiusega, millele lisatakse sae purupesa sügavus + (1-3) mm.

Sae hambasamm on kaugus kõrvuti asetsevate hammaste otste vahel. Õige sammu valimine sõltub saetava materjali suurusest ja kõvadusest.

Teriku nurk on nurk lõikeserva pinna ja sae selja suhtes ristsuunalise joone vahel. Liiga suur teriku nurk põhjustab sae vibreerimist, mõjutades valmispinna siledust. Teisest küljest aga võib saag ebapiisava teriku nurga korral vajada puitu tungimiseks suurt jõudu. Mida väiksem on teriku nurk, seda madalam on saagimise efektiivsus.

Saematerjal

Saagimiseks mõeldud puit tuleb põhjalikult koorida või puhastada veesurvega. Puidul ei tohi esineda mustust, liiva ega metallitükke.

Saematerjal tuleb kinnitada kindlasse positsiooni, takistades selle liikumist saagimise ajal.

Puidu kõvadus – õige sae valimiseks on kasulik jaotada puit selle kõvaduse alusel kahte järgnevasse rühma: pehme toorpuit (haab, pappel, paju, nulg, pärn, kask, lepp, kuusk, mänd, lehis) ja kõva puit (jalakas, tamm, saar, pöök, valgepöök, eebenipuu).

Saagimine

Juhtrattad ja rullid tuleb laastudest ja vaigust puhastada. Juhtrattad tuleb seadistada ühte ritta. Viige juhtrullid saetavale materjalile võimalikult lähedale. Juhtrullide hea seisukord on väga oluline. Rullide pind peab olema kõikjal samade mõõtudega, kõrvalekalded pole lubatud. Kulunud rullid põhjustavad saagide mõranemist ja lainetamist töö ajal.

Sae pinge peab vastama masina tehnilistele andmetele. Saagimist võib alustada pärast ettenähtud kiiruse saavutamist. Masina tehnilistes andmetes on toodud informatsioon maksimumkiiruse kohta. See sõltub saetavast materjalist. Mida kõvem on puit, seda aeglasem peab olema kiirus. Pärast tööd ei tohi saetera jätta pinge alla, vaid see tuleb lõdvaks lasta.

Tööaeg

Tööaeg peab vastama erinevat tüüpi saagidega kaasnevatele juhistele. See aitab vältida ülekuumenemist ja saagide liigset kulumist. Soovitatav on saag 12 tunniks puhkama riputada ning seda teritada.

Jahutamine

Kui saagimisel on seadistatud kõrged parameetrid, võivad saehambad üle kuumeneda. Seetõttu tuleb tagada sae nõuetekohane jahutus ning vajaduse korral pinget reguleerida, sest sae temperatuuri muutumine võib mõjutada selle pingutusväärtust.

Suvel on jahutamiseks soovitatav kasutada vett; talvisel ajal aga tuleks jahutamiseks kasutada õli.

Teritamine

Saagi võib teritada mõne tõmbega läbi teritaja. Esimene tõmme loetakse algtõmbeks, teine ja kolmas on võrdsustavad ning järgmised tasandavad tõmbed. Sae teritamine peab hõlmama kogu hamba profiili (tavaline viga on teritada ainult esilõikepind).

Sae õige teritamise korral ei jää hammaste purupesadesse põletusjälgi ega lihvketta põhjustatud täkkeid. Oluline on säilitada piisav purupesa raadius. Ebapiisava raadiuse korral võivad purupesasse tekkida mõrad.

Sagedane teritamine on sae vastupidavuse seisukohalt kasulik, sest see kõrvaldab purupesadest mikromõrad. Iga teritust tuleb teostada seni, kuni mikromõrad on kõrvaldatud. Pärast teritamist tuleb kõik konarused viiliga tasandada. Lõikeservale jäädes võivad sellised pinnakonarused saagimise ajal piki hammast edasi kanduda ning saag muutub ühelt küljelt nüriks.

Lõikeservade, hammaste ja purupesade ülekuumenemine on väga levinud teritamisprobleem, mida võib põhjustada:

  • liigne edastuskiirus,
  • valesti valitud lihvketta parameetrid,
  • vale lihvketta profiil ja seadistus hammaste suhtes.

Räsamine

Räsamine on toiming, mis määrab sae lõikevõime. See tähendab hammaste painutamist järjekorras vasakule-paremale-otse või vasakule-paremale (raamsaagmasinate korral) sae korpuse suhtes. Sae hambad peavad olema räsatud sümmeetriliselt, vastasel korral võib tekkida tööprobleeme.

Räsa peab algama 1/2 või 2/3 (sõltuvalt sae tüübist ja serva kõrgusest) hamba kõrgusel mõõdetuna selle otsast. Ettenähtud räsaväärtused on mõõdetud teritatud sae korpusest külje suunas.

Pehme toorpuidu korral on need järgmised: 0,40 mm kuni 0,65 mm külje kohta; kõva ja/või külmunud puidu korral: 0,30 kuni 0,45 mm külje kohta.

 

Vaata ka sagedasti esinevaid tööprobleeme ja võimalikke lahendusi.